Peale Cinque Terre matkarada valutasin ma kaks päeva jalgu. Esimesel järgneval päeval valutasid pigem reied, teisel sääremarjad. Seega nendel päevadel ei tulnud päevast sammude normi täis. Sõitsin mööda mere äärt veel Genovosse välja, seega olen nüüd kogu mandri-Itaalia mereäärse läbi sõitnud, osaliselt küll varasemalt, mitte selle reisi jooksul (Genovost lääne suunda Monaconi).

Teekond jätkus mööda rannikut, käisin ära ka La Speziast põhja suunda jääva Porto Venere poolsaare tipus.

See piirkond kuni üles Genovo linnani on võrratu!

Üheks teele jäänud asulaks oli La Grazie (itaalia keeles aitäh on grazie).

Mulle meeldib Itaalias käia väiksemates linnades/külades, aga kaugelt meeldib vaadata just suuremaid linnu. Vaade La Spezia linnale:

Sõitsin läbi ka Cinque Terre küladevahelise tee. Alloleval pildil paistab kaugelt Vernazza.

Järjekordne tee mille vaateid oleks ideaalne nautida kaherattalisega.

Genovosse jõudes vaatasin kuidas sealt ruttu minema saaks. Juba paarkümmend kilomeetrit enne suurlinna läks tee kitsaks, oli palju liiklejaid, parkimiskohti polnud. Tahtsin minna kaubanduskeskusesse, aga seal oli parkimismajja lubatud vaid kuni 2m kõrged sõidukid, ning kuna õue parklat polnud, siis sõitsin edasi. Linnast veidi kaugemal oli kaubamaja kus oli samuti maa-alune parkla. Seal näitas esimene silt, et kuni 2,1m kõrgusega võib parkida, seega oleksin ma mahtunud. Teine silt, enne parklat, näitas aga maksimaalseks lubatud kõrguseks vaid 2m. Seega sain ohutuledega manööverdada ja jälle edasi sõita. Genova ja Milano vahelisel teel leidsin kolmanda keskuse, kus oli võimalus ka õues parkida. Käisin veidi poodlemas.

Järgmisel hommikul tahtsin minna Garda järve äärde. Panin GPSi käima ja minek. Kui seal käidud sai, siis panin sisse järgmise sihtkoha ning GPS näitas kahtlaselt pikka ringi. Oleksin pidanud nagu palju lähemal olema. Tuli välja, et hommikul panin esimese sihtkoha valesti, jõudsin hoopis Garda järvest lääne poole jääva Iseo järve (lago d’Iseo) äärde. Pärast käisin ka Garda järve ääres.

Enne siis Iseo järvest. See on palju väiksem kui Garda, Como või Maggiore järved. Aga mina ütleks, et palju ilusam!

Hommikul oli veidi udune, silmaga nägi isegi veidi paremini kui pildile jäi. Luik toimetas linnu-toimetusi:

Sõitsin järve põhjatippu välja, ja sealt teist teed üles. Mulle väga meeldis see järv mitmel põhjusel. Esiteks oli see oli üsna väike. See tähendas, et ma nägin palju paremini vastaskallast. Majad ja puud eristusid selgelt. Teiseks olid mäed üsna kalda ligidal. Kolmandaks, kuna tee sõitis ida-kaldalt üsna järve äärest ning neljandaks, kuna siin oli tunda ehedust. Oli näha kuidas inimesed elasid siin tavapärast elu, tegid tavapäraseid toimetusi. Viimaseks tooks välja, et siin oli palju kohti kus sai parkida, käia jalutamas ja pilte tegemas.

Kui olin järve põhja-tippu välja jõudnud, alles siis avastasin, et olen vale järve juures. Uus sõit algas Garda järve lõuna-tippu, sealt järve põhja-tippu. Garda lõuna-tipus oli maa üsna tasne.

Mida põhja poole mööda järve kallast sõitsin, seda mägisemaks läks. Samuti läks väga turistikaks. Oli palju turiste, vähe parkimisvõimalusi. Sõidutee jooksis järvest kaugemalt. Polnud seda ehedat tunnet nagu Iseo järve ääres.

Järv oli üsna pikk, sõitsin päris kaua aega põhjatippu. Ühe peatuse tegin tasulises parklas. Edasi sõitsin peatusteta. Mõned klõpsud tegin autoga sõites. Mida põhja poole jõudsin, seda ilusamaks läks. Kahjuks lõppes järv enne ära kui täitsa ilusaks läks. Aga vaated olid megad, eriti põhja poole mäest üles sõites tagasi vaadates. Kahjuks polnud seal enam peatumisvõimalusi, kuna olid teetööd, seega tuleb minna oma silmaga vaatama.

Mis siis nüüd edasi? Nüüd algab ametlikult sõit Eestisse. Puhast sõiduaega näitab GPS üle ühe ööpäeva, umbes 28h, seega võtab see omajagu aega. Kui Itaalias on veel päikseline ja päeval isegi kuni 25 kraadi sooja (vilus), siis teiselpool Alpe lubab juba üsna Eesti ilma: vihmast ja jahedaid temperatuure.

See on tõenäoliselt nüüd viimane postitus reisi jooksul. Kui just midagi väga põnevat pole jagada, aga siis annan juba sotsiaalmeedia kaudu teada, et on uus postitus. Hiljem on mõttes lisada veel paar trikki/nippi, mida polnud siiani olnud mahti postituseks kokku panna, aga pildid on olemas, tuleb vaid tekst juurde kirjutada. Lisaks panen kokku ka enda lemmikud kohad mida sel reisil külastasin, ning endiselt on plaanis üles riputada ka enne blogi alustamist tehtud pilte, vastamata on endiselt mõned küsimused ning kogu reisist võiks ka lühikese kokkuvõtte teha.

Aitäh teile, lugejad! Eriti suur aitäh neile, kes postituste kohta on tagasisidet andnud! Kohtume veel!