Koos seni avaldamata piltidega Itaalia lõunaosast!

Postitus tuleb tavaline, ei midagi erilist! Panen siia kirja veel “saapakontsast” Kesk-Itaaliasse jõudmise ja lisan mõned pildid millega postitust ilmestada.

Muide see Aperol oli minu jaoks selline “meh”. Võibolla polnud ka tuju, keskkond ja ilm päris õige, igatahes tarbisin ära ühe kruusitäie, ülejäänu on jäänud paremaid päevi ootama.

Reis jätkus Monopoli linnast, ehk umbes sealt kust “saapakonts” ära lõppeb, üles Pescara suunal. Ilm muutus väga kehvaks. Kahel päeval sain tunda väga tugevat ja külma tuult, ning õhutemperatuur oli kohati alla 15 kraadi ka päeval. Ka vihma sain veidi.

Sõitmiseks oli muidugi sobilik, päike ei paistnud silma ja liiklejaid oli vähem.

Bari

Mingi päeva esimene peatus oli Bari linnas.

Külastasin Püha Nikolause basiilikat ja Bari vanalinna. Basiilika on väga eriline kuna seal asuvad püha Nikolause säilmed, kes on oluline pühak nii katoliiklastele, protestantlikele kristlastele kui ka õigeuslikele.

Kirik on üks väheseid Euroopas, kus erinevat usku inimesed jagavad sama pühakut ja palvetavad samaaegselt tema reliikviate juures.

Bari vanalinn on tehisaru sõnul “labürindilaadne ajalooline kvartal”. Seal kõndides oli tõesti labürindi tunne kuna tänavad polnud sirged, vaid looklesid kohati rohkem kui Itaalia mägiteed. Jalutasin ka kindluseni:

Ühel üsna sirgel tänaval sain üsna tüüpilise Itaalia linna tänava pildi:

Edasi jätkus sõit ümber Gargano poolsaare. Autost tulin välja vaid paari pildi tegemiseks kuna ilm oli ikka väga külmaks läinud. Poolsaar oli mägine, seega teed olid ägedad ja vaated megad! Kuna ilm oli kehv ja suvine hooaeg on läbi, siis sai mägist teed nautida mõnuga! Peale esimest peatust sõitis mul ees üks Tšehhi Audi Q5 kellest ma ei soovinud maha jääda, seega sain mägiteid kohe mõnuga nautida. Seepärast ei teinud ka palju pilte, kuna kihutasin osadest ilusamatest kohtadest lihtsalt mööda. Torre di San Felice jäi ka pildile jäädvustamata, aga oma silmaga nägin ära nii torni kui merre ulatuva kalju millel auk sees.

Piirkond kubises turistidele mõeldud asutustest, seega võib siin suvehooajal meeletult rahvast olla. Aga tee oli lai, isegi valge joon oli igal pool tee keskel, seega tõenäoliselt saab ka suvel autoga teed piisavalt nautida.

Aga kõige põnevam oleks siin teel muidugi kaherattalisega. Või väikese tagaveolise sportautoga. Mitte et külge lasta, vaid et auto sind edasi lükkaks, mitte ei tõmbaks. Kaherattalisega saab ka takistustest lihtsamini mööda sõita.

Edasi jätkus tee ikka mööda rannikut, ööbima läksin paarkümmend kilomeetrit sisemaale, et tormituulest veidi leevendust saada. Veidi leevendust sain, aga hommikuks oli väga külm nii õues kui ka bussis, seega panin lausa soojenduse tööle. Teele jäi veel mitmeid suuremaid ja väiksemaid asulaid, aga osadest sõitsin ka peatumata läbi.

Kui Pescara linnani jõudsin, siis võtsin suuna sisemaale. Allolev pilt on tehtud vaadates lääne suunda. On näha, et lõuna pool on endiselt pilvine, põhja suund on pilvedest peaaegu puhas.

Mida põhja poole jõudsin, seda paremaks ilm läks.

Ilmaennustus lubab tänaseks ööks ka veel jahedat ilma, võibolla isegi alla 10 kraadi sooja, aga õnneks pole siin, kuhu jõudnud olen, tuult. Päeval oli ka üsna jahe, alla 20 kraadi oli sooja. Pühapäevast alates peaksid jälle ilmad head olema, ehk päevased maksimumid 25 kraadi juures, ehk selline tavaline Eesti suvi.

Kokkuvõtte laadne asi

Nagu eelmises postituses kirjutasin, siis “saapakonts” oli minu jaoks väga äge! Mulle meeldis selle mitmekülgusus, nii looduse kui ka inimkätega loodu puhul.

Lõuna-Itaalia üldiselt oli minu jaoks ilusam kui ma arvasin. Olin varasemalt selle piirkonna kohta palju halba kuulnud, seega eeldasin hullemat kui see tegelikult oli. Eks paljud asjad, mida ma lugenud või kuulnud olin, olid ka tõesed, aga kuna ma eeldasin hullemat, ja ise keskendusin heale ja ilusale, siis saan tõdeda, et Lõuna-Itaalia on samuti väga ilus!

Räägin negatiivsed asjad ka kiiresti ära, siis saab lõpetada ikka heaga. Eks siin piirkonnas ole mõne inimese jaoks võibolla tõesti koledam ja halvem kui Põhja-Itaalias. Näiteks loodus on siin, ma kasutaks sõna “metsikum”. Selles piirkonnas pole igal pool võsa ära lõigatud ja iga sentimeeter muru ära kammitud, vaid on palju kohti kus see on täpselt selline nagu loodus on selle loonud. Võrdleks seda piirkonda Peipsi ääre ja Lõuna-Eestiga. Kui tahad ilusat turistikat, siis on Pärnu hea koht kuhu minna, melu on Tallinnas tõenäoliselt kõige suurem. Ehedust ja rahulikumat elu leiab lõuna poolt.

Eelmises postituses mainisin maastikupõlenguid. Neid nägin tõesti üsna palju, nii suuremaid kui väiksemaid põlenud alasid. Aga loodus on kiire taastuja! Seda on siin lõuna pool näha veel. Näiteks on päris palju liiklusmärke päikese poolt täiesti ära pleekinud. Või kui on ehitatud mingid teepiirded või muud objektid mis seisavad teest veidi eemal ja kuhu kellelgi asja pole, siis need võtab loodus oma sülle kasvatades kiiresti ümber võsa, heina ning putukad leiavad kohti kuhu oma pesasid või püüniseid rajada. Umbrohutõrjet ei tehta siin nii intensiivselt kui meil. Kui tee ja kõnnitee vahele kasvab hein, siis ei tõtta järgmine hommik tööline trimmeri või mürgiga seda eemaldama, vaid saab kenasti suureks ja pikaks kasvada, nagu loodus on ette näinud. Raudtee sõidab vist ümber terve Itaalia väga mere lähedalt. Igatahes ida ja lõuna kaldal see lausa häiris mind paaril korral. Õigemini minu sõitmist. Lõuna-Itaalias polnud päris mitmel sillal, ega ka sellele eelneval ristmikul kirjas kui kõrge on eesolev sild. Üks sild oli kindlasti alla 3m, õnneks minu pisikese matkaautoga sain ikka alt läbi. Ida-kaldal nägin ka sildu mis olid alla 2m, ehk kuhu isegi mina ei saanud sõita, seal olid õnneks sildid väljas.

Nagu eelmises postituses kirjutasin, siis arhitektuur on siin hoopis teistsugune. Erilisi ja väga erilisi maju on palju, ja seda on huvitav vaadata!

Autopark on Itaalias üsna teistsugune kui meil. Siin on enamlevinuks pisikesed linnaautod. Eks oli ka suuri linnamaastureid ja maanteelaevu, aga neid on oluliselt vähem. Ja kui on, siis on pigem GT, S-line jm kallimad versioonid. Samas kui pisikesed autod on need kõige soodsamad, baasmudelid. Üks kõige levinum auto on siin Fiat Panda. Uue auto saab lausa alla 10 000€ kätte! Ühes kaubanduskeskuses nägin reklaami, kus oli hinnasildiks 9950€!

See auto oli samuti müügis, hinda kahjuks polnud, oli vaid telefoninumber. Kui keegi soovib, siis teise pildi pealt loeb numbri ilusti välja.

Mul on väga hea meel, et lõuna-Itaalias ära käisin ja oma silmaga nägin! Paljud eelarvamused osutusid õnneks valeks, aga osa leidis ka kinnitust. Kas kunagi tagasi ka tuleksin? Loomulikult! Sisemaa jäi ju veel täiesti käimata. Laevaga merele, mägedesse matkama, mootorrattaga mägiteedele jne jne jne! Siin saab kõike!

Hääd!