See postitus on pigem selleks, et endast märku anda. Siin eriti põnevat pole, aga lisan “igapäeva” pilte rohkem, kuna eelmise postituse osas sain head tagasisidet.

Jäin viimases postituses mainitud asulasse ka ööbima, kus maa-aluseid koopaid käisin vaatamas, ehk Cameranosse. Õhtul veidi enne kella 23 tõmbas mind miski veel linna jalutama. Tuli välja, et linnas peeti mingit suuremat pidu. Hiljem infot otsides leidsin, et asula pidas oma sünnipäeva ja selle puhul toimus erinevaid üritusi, töötubasid jm lausa eelneva 9 päeva jooksul. Tundus, et terve linn oli kohale tulnud, ja naaberasulate inimesed ka. Laval tehti vist komöödiat. Igatahes üks mees rääkis ja siis iga väikese aja tagant rahvas naeris.

Järgmisel päeval sõitsin mere äärde tagasi. Soov oli käia veidi matkamas. Leidsin sellise matkaraja nagu “Sentinero no 309” mis asub täiesti mere ääres, ning käib osaliselt läbi Portonovo asula. Okei, tegemist pole päris matkarajaga, pigem jalutus-rajaga, kuna on üsna tasane. Aga piirkond ise on väga mägine, seega mõtlesin ka sinna ööbima jääda ja minna ka päris matkaradadele. Kahjuks aga, oli seal piirkonnas isegi parkimisplatsid reserveeringuga! Ja teeäärsed kohad, kus parkimine keelatud ei olnud, need olid autosid täiesti täis, ühtegi vaba kohta polnud saada. Pole ime ka – see piirkond seal oli ikka meeletult ilus! Sügavsinine meri kohe mägede ääres. Veidi kaugemal oli veel tasulisi parklaid, ja alla mere äärde oleks saanud bussiga, aga ei viitsinud sellega tegeleda. Selliseid kohti oli Horvaatias hulga, seega ma väga pettunud polegi.

Sõitsin siis lõuna suunas edasi, peatuse tegin Sirolo linnas. Pildi tegin vaatega sellele mägisele alale, millest just rääkisin. Muide rand oli siin juba täiesti kivine (inglise keeles pebble beach), nagu ka seal jalutuskäigu-raja juures olevat olnud.

Siit sõitsin veel veidi lõuna suunas, ja siis 10-15km sisemaale matkaautode parklasse, kus olin kaks ööd. Mängisin akordionit, käisin mõlemal hommikul jooksmas, pidasin jälle plaani kuhu ja mida edasi – ühesõnaga võtsin vaikselt.

Esimesel “hommikul” oli pilves, üldiselt terve päev oli pilves. Temperatuur oli 26-27 kraadi. Aga kuna siin on niiskuse tase üsna kõrge, siis isegi lihtsalt jalutamine ajab naha rõskeks. Ei taha öelda, et märjaks või higiseks, aga peaaegu. Peale jooksmist on muidugi raske särkigi seljast saada. Järgmisel hommikul oli temperatuur madalam, umbes 24 kraadi, aga pilvi polnud.

Kaktused õitsevad. Õied olid suure õuna suurused.

Selles ööbimiskohas käis mul ka külaline. Naljakas on see, et enne reisi ma isegi mõtlesin, et äkki leiab mõni kass tee minuni. Ja, et kui see on kodutu, siis mis oleks, kui võtaks endale. Kui see kass mult veidi süüa sai, ja lubas mul teda bussi sisse tõsta et teda mugavam paitada oleks, siis tekkis mul kiiresti soov temast ikkagi lahti saada. Õnneks läks ka. Alguses küll pikutas kaua aega veel bussi kõrval, aga hiljem siiski läks. Õhtul nägin ma teda veel liikumas, õnneks minu juurde enam ei tulnud. Kassile väga meeldis mu madrats, tegi sellele käppadega masseerivaid liigutusi. Mõtlesin, et äkki ongi kodutu ja pole kunagi sellist materjali saanud katsuda!? Kuna ma olen koera inimene, siis kasside hingeelu ja käitumist ma ei tunne ja olen lihtsalt rõõmus, et selle kogemuse ja teadmise kätte sain!

Kui kaks ööd siin veedetud, siis sõitsin jälle mere äärde, siis jälle lõuna suunas ja hetkel olen jälle umbes 10km sisemaal karavaniparklas. Päeval sõitsin läbi paar väiksemat asulast, ja käisin tunnikese rannas päevitamas. Seekord tühjas rannas, ehk maksma ei pidanud vaid võtsin oma tooli kaasa. Vesi oli külm. Loen internetist, et vee temperatuur peaks olema 25,6 kraadi. Rand oli üsna liivane, aga sees oli palju väikeseid kivikesi, seega mitte ideaalne rand. Aga rahvast oli vähe. Päevitajaid oli umbes iga 50m tagant, ujumas polnud 200m raadiuses kedagi.

Mõned on küsinud, või lausa arvanud, et ma kindlasti väga pruun. Kusjuures ei olegi väga. Sest 30+ kraadiste ilmadega ei kannatanud kaua päikese käes olla, ja ilma särgita kuskil niisama ringi ju ei liigu. Aga mida ma olen avastanud, et mu käe sisekülg ja väliskülg on küll täiesti eri värvi, nagu mustanahalistel. Seega natuke päikest olen ikka saanud. Aga kohalikega võrreldes olen ma ikkagi hele.

Ja sellest, et ma ükspäev rannas päikest võtsin, ajab randme peal kella alune koht nahka, kuigi see koht on endiselt väga hele võrreldes ülejäänud käega.

Täna nägin poes müügil punaseid sõstraid. Pisike, vaevu 100g pakk maksis 2,50€. Igatahes ühes karbis oli küll mitu hallitanud marja. Seda olen kusjuures siin Itaalias päris mitmel korral näinud, et midagi hallitab. Olen ka kogemata ostnud, ja alles hiljem märganud.

Käibemaks itaalias (IVA) on 22%. Aga osadel asjadel 10%, osadel 5% ja osadel 4%. Kes tahab täpselt teada, otsib ise. Igatahes enamus toiduasju on küll 10%.

Kuna mult on ka toiduainete hindu küsitud, siis edaspidi püüan täpsemalt välja tuua. Kel on mingeid kindlaid soove mille hindu tahaks teada, siis võib teada anda ja ma vaatan. Pakk ravioole 250g maksab 2,20€ – kusjuures see on veel parem valik. On odavamaid, näiteks ükskord ostsin 2€ eest 400g paki, aga seal oli paar hallitanud ravooli sees, seega neid enam ei taha osta. Viimasel real olev saiakeste 6-pakk mida söön hommikul 2tk maksis täna 1,39€.

Parkimine Itaalias võib vahel üsna ebamugav olla. Neljast parkimiskohast on mul veel kõige tasasem:

Pesumajasid on samuti Itaalias palju. Igas natukenegi suuremas asulas on vähemalt üks. Võru suurustes on tavaliselt juba mitu. Tihti leiab neid ka kaubanduskeskustest. Nood on kõige mugavamad, siis saab minna vahepeal kas toidupoes ära käia, või kui miskit vaja, siis ka shoppamas või söömas. Pesumasinad pesevad enamasti umbes 45 minutit. Kuivatamise aega saab valida, allolevas pesumajas oli 12 minutit kuivatamist 2,5€. Sellega tõenäoliselt poleks veel suur kogus pesu kuivaks saanud, ma tavaliselt lasen vähemalt 20 minutit, ja kui vaja, siis panen aega juurde. On väga erinevaid, enamasti 5, 7 või 10min kaupa.

See (karavani)parkla kus ma nüüd täna olen, asub täpselt spordikompleksi kõrval. Siin on siis lisaks matkaautodele ka hulga tavalisi autosid. Kella 18ks tulid noored naised trenni. Ma polnud elus nii palju nii pikki itaalia naisi näinud. Ei teadnudki, et neid nii pikki üldse olla võib. Ma eeldan, et kas korvpalli või võrkpalli trenn siis.

Hääd!