Seo postitusõ tii ma võro keelen, küll varsti arvo saat mille. Ku sa võro kiilt ei mõista’, sis võit laskõ näütüses ChatGPT-l ta är tõlki. Ma kirota nii nigu mi kandin kõnõldas.

Pääle toda ku ma jõudse ida-rannikul Pescara liina mano, kos ma joba käünü olli, sõitse üte jutiga lääne rannikulõ vällä. Mulle väega miildüse pedäjä puu mis tan kasusõ.

Mille ma nii õkva lääne rannikule vällä sõitsõ oll tuu peräst, et ma tahassi Itaalialõ ringi pääle saia, et ma olessi elo joosul terve mereveere läbi sõitnu. Veitü om nüüd viil jäänü’, selle et ma ole joba ülemidse jao mitmid kõrdi varemp läbi sõitnu ja seo kõrd ma inämp sinna’ (vist) ei lähe’.

Kai uma silmäga ka Elba saarõ kauõst är’. Saartõlõ ma seo reisi joosul es tükü’, nuu jääse järgmidsõs reises.

Eelä’ õdagu jõudsõ La Spezia liina. Jäi taha’ üüses, et hummogu õkva edimedse asjana Cinque Terre külä’ läbi käüä. Mul tull sääne hää plaan, et ma jätä’ uma autu La Spezia liina, sõida’ esi rongiga kõgõ kauõmbasse küllä ja matka säält edimeste külla ja sõida sis jäl’ rongiga autu manu tagasi. Või oll hää plaan, ma jäi umbõlõ rahulõ!

Ütõ otsa pilet massõ katõsa eurot sentega. Ma tekse kavalalt, ostse eelä õdagu katõ suuna pileti kõrraga ärä, et sis hummogo kergemp olõssi. Ostsõ pileti kõgõ kauõmbasse küllä ja säält tagasi, et ku määndsengi külän arva, et ei jõua’ inämp, et sis hüppä rongi pääle ja sõida’ tagasi.

Rongi sõit esihindäst es olõki väega illos. Õnne katen või kolmen kohan näkse kõrras merd, muidu’ sõitsõmi õnne tunnõlitõn.

Miä ta Cinque Terre om: ta om õnne üts ütine nimi viie erinevä küla kotsile. Edimäne külä oll sis mu jaos Monterosso kost naksõ sis müüdä matkarada minõma. Rada kutstas Sentiero Azzurro-s, miä tõlkõn tähendäs taivasinine rada. Seo rada olõvat maailman kõgõ kuulsamp rada. Kimmäle om ta üts ilosimbit!

Taa külä oll nigu katõn jaon. Üts puul jäi nigu’ ütõlõ puulõ, tõnõ puul tõsõlõ puule mäke. Säält edesi läts matkarada tasulidsõs, a ma es tiiä’ toda. Kõndsõ müüdä rata, ku ütel hetkel jäi üts vanamiis ette. Tuu ka kõndsõ saman suunan nigu ma’, a kuna rada oll kitsas, sis ma es saa tast kõrraga müüda. Miis es kuulõ’ kah, et ma tal takan olõ. Kõndsõ veitü aigu taga ja kui sai müüda minnä’, siis miis küsse, et kas mul pilet om? Ma mõtli, et ta ulli aja, et taht minnu pettä ja kõndsõ õnnõ edesi. Miis nakas sis peris õkva rüükmä mu pääle, a ma es tii vällägi. Vanamiis es jõua mulle järgi kah, selle et rada oll rasse ja ülõspuule mäke.

Tõnõ külä kohe jõudse oll Varnazza. Sääl oll peris piletimüügi putka, säält ma sis õks ostsõ pileti kah. Massõ 7,50. Võiolla’ oll tuu vanamiis sis õks peris piletimüüja. A või-olla et es olõ kah, selle et ma näkse ütte silti kos oll inglüse kiilen kirän, et ku ostat pileti võlss inemiselt, sis võit peris trahvi saia’! Ja trahvi hinnas oll märgitü peris kuni 5000 eurot. Tõnõ silt midä ma näkse hoiat, et kõrraliku saapa piät tan jalan olõma, muidu võit jäl’ trahvi saia!

Tii’ küläde vahjel olli peris rassõ’. Mulle tundusi, et egä iintulõv rada oll eelmidsõst rassõmp. Suuremp jagu olli muiduki trepi’, selle et rada läts mäkke üles ja säält jäl alla.

Kuna tan om väega kivine, sis raja’ omma kah kivest tettü.

Naid treppe sai õks hulga kõnnitus. A ku üles är jõudset, siis tiidset, et suuremp jagu edesi saa jäl’ allamäge olõma. Ja vaate mis säält avanesi, armõdu hää’!

Algusõn tekse hulga pilte. Perän joba vähemp, a noo’ saiva parõmpa. Tõnõ küla, Varnazza, miä joba paistus ülemidse pildi pääl, om vist naidest viiõst küläst kõgõ kuulsamp. Suurõmp jagu postkaartõ om tettü taa külä piltest.

Tan külän käve kõgõ rohkemp ringi kah.

Esiki kiräkiilt kõõldsõ! Pilti ma naidõst es tii’, terviti õnnõ umamaa inemiisi viisakalt ja kõndsõ edesi. Soomlasi näkse kah, ütte paari terviti matkaraal naide keelen, või nail sai hää miil.

Varnazza külän käve tornin kah. Pilet massõ kats eurot. Tekse pilte külh, a uma silmägä om õks hoobis parõmp kaia ku pildi päält.

Cinque Terret võinu’ ka laivaga peris hää olla kaia’. Mere päält om kimmäle väega illos. Õnnõs oll õks matkaraa päält kah hää kaia’.

Naid treppe oll küll tan raa pääl nii pallo, et kimmäle näe naid viil unõn kah.

Kolmas külä oll sis mu jaos Corniglia. Ku sinna kõndsõ, sis kuuldsõ koskilt akordioni mängu. Keski mängse nii, et kate mäe vahel kajasi. Tuu tekse kõndmise kah kuigi lihtsampas.

Edesi minnen jõudse laiempa koha pääle, näksegi miist kes sääl mängse. Panni kah talle veitü raha, et timäst ütte pilti tetä’.

Tiiät mis ma sis tekse? Ma küsse pilli, et esi’ kah veitü mängi. Mängse ja laulsõ mi kandi laulu Mu Latsõpõlvõ Võromaa. Edimene kõrd mängse kõik neli salmi är, sis mõtli, et tahtnu, et keski minnu ka filmnü. Andse sis uma telefoni tollele kelle pilli ma mängse, et tä minnu filmnü. Tolles aas oll õkva mõlõmalt puult tullu kats suurt punti inemiisi, tuu ajasi minnu veitü närvilidses. A video om siin:

Pääle toda ku ma sälläkoti selgä ai, siis ütli, et ma ole õnne turist. Tolle pääle kuuldseõ imestuisi, mõni kitse minnu ja rahvas tekse viil suurempa aplausi. Mu mängmise aal sai peris pilli-miis väega pallo annetuisi. Ma es küsü säält puult hindäle, olõ väega rahul, et video sai! Ku varõmp ei ole keski, siis nüüd om kõgõ kuulsampa ja ilosama matkaraa pääl Võromaa ka är kitetü! Päält mängmist sai õkva hulga energiat manu, süämele tull hää tunnõ’, ja siist edesi olõgi täämpädse päävä esiki mõtõlnu väega pallo võro keelen. Tuust sis ka mõtõ, et tetä täämpäne postitus võro keelen.

Cornigilia manu tagasitullõn. Siiä’ oll peris hää kõndi. Rassõ õks oll, a hullõmpas viil nakas minemä.

Külän ollõn ma pilte es tiiki, olõ es meelengi. Mul olli sis muu’ hädä’ mis tahtsõva lahendamist, näütüsõs sai vesi otsa. Mitmen paigan sai vett uma pudõlile kraanist laskõ, a sääl külan ma es näe kost olessi saanu, sis lätsi puuti ja ostsõ. Üts väikü putõl massõ üts euro. Mõnõn paigan müüäs esiki viil kallimpalt.

Siist edesi läts rada rassõs. Mulle tundusi, et üts kilomeeter külh oll õnne treppi. Ja viil üless. Perän oll kilomeetri treppi alla kah. Peris üllen näkse kuis keski oll viil ilda aigu pannu taimi kasuma. Rehekuu om käen!

Olkugi, et Cinque Terre koosnes viiest küläst, sis matkarada läts viil ütest küläst läbi. Tolle nimi oll Volastra. Sääl tekse ma pikempa pausi, sõi veitü ja käve kirikun. Sääl sai ka ummi putlid täütä hää külmä viiga.

Säält edesi oll jäl õnne allamäke järgmidse küläni.

Siist läts jäl sääne trepp millel es paistuki lõppu. Ku tan vihma sadanu, sis ma ei tiiäki kuis oles alla saanu. Sadadõn olessi muiduki kipõmpalõ saanu’.

Nelläs külä oll sis Manarola.

Tuu kotusepäält kai tagasi kah. Säält näkse mitut külä kos ma joba käünü olli.

Manarolan ma kah istsõ veitü pikõmpalt, puhassi, selle et seo oll küläde vahelistõst kõgõ pikõmp tii. Ja tii oll joba väega kehvakõnõ. Tan piät õks hää tervüs olõma.

Viimäne jupp matkatiist oll küll kõgõ lühemp, a taa oll ka kõgu hullõmp. Pallo astmit olli põlvõ kõrgudse. Õnnõs oll ta tõisist kõgõ lühõmp. Üllest oll hää vaade nii ütele ku tõsõlõ puule. Tagasi kaien oll väegä häste Manarola ja Varnazza küläsid nätä:

Tõsõl puul paistse mu jaos viimäne külä, Riomaggiore.

Sääl kõndsõ kah viil veitü rohkem, ostsõ mõnõ pastaka kodu tuumises. Kokko sai matkal nii päält 28000 sammu tettüs. Aigu võtsõ koon pausõge kuus tundi. Inne ja perän pidi ka viil veitü kõndmä, 32 000 sammu näutäs kell täämbädse päävä pääle kokko.

Seo liin oll kah väega illos. Ku olõt joba vanas jäänü ja ei taha säänest matka ette võtta, siis võit ka rongiga kõik külä’ läbi käüe! Egän külän omma’ restorani’, poodi’, muuseumi ja muu’ säändse paiga’. Rong pidä egä külä man kinni’.

A ku sul iks om jaksu, siis seo oll küll õks väega illos matkatii miä tasus läbi käüe! Pane siia’ viil mõnõ pildi’. Kõikaig kah õks treppe es ole, oll õks hääd rada kah! Ilm oll kah täämpä väega hää, termomeetri näudü’ olli sääl 20 kraadi ümbre.

Hääd!