Saapakonts

Vot see oli äge koht! Väga mitmekülgne. Aga enne veel paar sõna “kontsa” jõudmisest.

Kui võrrelda “saapanina” Eestiga, siis saab aimu kui suur see tegelikult on:

Salerno linnast alla saapanina otsa sõita on põhimõtteliselt sama nagu sõita Sõrve säärest Tartu kaudu Krabile. Ma püüan Itaalia mandriosa võimalikult mere ligidalt läbi sõita, mitte kasutada kiirteid, seega on enamasti kiiruseks 50km/h. Teekond kontsani ja kontsal jätkus samuti mööda mereäärt. Vaated, vaatamisväärsused ja väikesed linnad on imeilusad!

Siit edasi olen piltidega jõudnud nüüd kontsale. Ühes linnas oli kahe sõidutee vahele istutatud mitte palmipuud või lilled, vaid kaktused:

“Saapakonts” tundub nagu täiesti teine riik. Näiteks muutus arhidektuur väga mitmekesiseks. Üldiselt on enamus majad valged ja Kreeka mõjutustega.

Ka muud hooned peale eramajade on hoopis teistsugused:

Ilmad on olnud suurepärased. Nii palju inimesi on veel rannas päevitamas ja ujumas. Isegi kohalikud. Aga turiste on ka, ja kusjuures neid on jälle väga palju! Sakslasi, austerlasi ja prantslasi on kõige rohkem, aga nägin ka ühte Läti autot ning ühes linnas kuulsin gruppi inimesi rääkimas soome keelt.

Saapakontsa lõunatipp oli eriline. Esiteks paistis juba kaugelt hästi suur Itaalia lipp:

Otsas oli kivine, kaljune (misiganes):

Tundub, et siin on kunagi olnud ka mingid militaarobjektid:

Kontsa lõpp, edela suunas:

Veel oli siin koobas kuhu sai alla ronida, aga ma ei läinud turvalisuse huvides:

Sõit jätkub:

Negatiivseks pooleks on siin jätkuvalt palju prügi. Ja on näha, et suvel on siin tihti maastikupõlenguid. Neid kohti kus taimestik on ära põlenud, on üsna palju. Samas ei imesta ka, kuna näen iga päev kuidas tossavad suitsukonid autode akendest välja lendavad.

Kuigi “saapakonts” on üsna tasane, siis kagunurk oli siiski üsna mägine.

Minu ööbimispaik kagunurgas oli täiesti “keset metsa”. Üli ilus, üli rahulik, üli vaikne.

Tänane päev algas varakult, ärkasin päikesetõusuks, kuna sellises kohas ei saa ju päikesetõusu mitte vaadata.

Pildid on tehtud läbi autoklaasi. Nii palju laisk ma siiski olin, et õue ei viitsinud minna.

Kuna päev algas varakult, siis sain varakult minema. Oli väga sisukas päev. Kõigepealt pesin pesu. Pesemine 5€, kuivatamine 2€. Nii soodsalt polegi veel saanud pesu puhtaks. Sõit jätkus mööda mererannikut, sain kahel korral ka vihma, õnneks vaid sõites. Kui olin sihtkohta jõudnud, oli seal just sadu järgi jäänud.

Nagu mainisin, siis kagunurgas oli arhidektuur eriliselt mitmekülgne. Kahjuks ma ei saanud enda jaoks kõige ägedamast stiilist pilti, aga võibolla polegi vaja seda siia postitada. Üsna tavaline maja siinkandis:

Erilisem maja mille sarnaseid nägin veel, ka teistes toonides:

Ülevaloleval pildil see vasakpoolne hoone on ka üsna tüüpiline siin kandis. Lame katus, aga äärtes kitsamad või laiemad piirded.

Kagunurgas oli mitmes kohas näha ka Flintstone-ide (Ränirahnude) maju. Jällegi ei saanud väga head pilti, kuna parimad näited olid tee pealt näha sellistest kohtades kus ei saanud autoga peatuda. Kividest ehitatud ümmargused majad, ja osadel ka ümberringi varjualused:

Käisin Lecce linnas. Kuna just oli üle käinud paduvihm, siis linn uputas, aga õhk oli mõnus ja soojade riietega oli mõnus jalutada.

Tehisaru soovitas külastada Püha Risti basiilikat (Basilica di Santa Croce), kuna see on “üks Lõuna-Itaalia kõige kaunimaid barokk-kirikuid, mille fassaad on üleni kaetud uskumatult detailsete nikerdustega.”

Veel soovitas tehisaru vaadata vanalinnas asuvat Rooma amfiteatrit, mille kohta kirjutas nii: “hästi säilinud antiikne amfiteater, mis tuli päevavalgele alles 20. sajandil. Väga eriline, sest see on sõna otseses mõttes keset tänapäevast linnaelu.”.

Mulle see väga meeldis kuigi sisse ei pääsenud. Esiteks oli see väga mugava koha peal kesklinnas. Teiseks nägi ka piletit maksmata ja sisse minemata teatrit väga lähedalt.

Edasi jätkus tee läbi Brindisi linna. Vanalinna ei läinud, vaatasin vaid korra kaugemalt:

Põikasin täna ka paari pisikesse asulasse. Polnud hea idee. Kuigi mulle see saapakonts väga meeldib, siis leidus ka kehvi ja väga kehvi kohti, aga sellel ma pikemalt ei peatu. Vihjena ütlen vaid, et teed olid ekstreemselt kehvad, koerad polnud aedades, tänavad ujusid, prügi ujus.

Viimane sihtkoht täna oli Alberobello linn, kus on need kuulsad trulli-majad. Enamasti ümmargused ja koonuse kujuliste katustega. Kusjuures neid maju oli ka 15km raadiuses Alberobello linnast väljaspool.

Isegi kirik oli selles stiilis:

Ühel tavalisel tänaval olid kaabud tänava kohale riputatud:

Õhtu lõpetasin linnas nimega Monopoli. Ostsin poest ka aperoli, et edukat päeva lõppu tähistada.

Terve see suur pudel maksis 2,79€! Maitset veel ei tea, ootan kuniks see külmkapis külmaks läheb.

Teen siia “saapakontsa” kokkuvõtte. Mulle väga meeldib ja soovitan tulla! See mitmekesisus on nii lahe! Kui siin pikemalt aega veeta, siis vaatamist ja erinevaid tegevusi on lõputult! Arvestada võiks siiski paari asjaga. Näiteks on päris palju ZTL alasid, ka väikestes linnades. Teiseks on päris palju matkaautode keelde, ka linnadesse sisenemisel, mitte ainult parkimisel. Enne kui mingisse linna sisse põigata, siis tasub Google tänavavaatele pilk peale visata. Enamus linnu on küll väga ilusad ja head, aga on ka kehvi kohti, või lihtsalt magalaid kus polegi mitte midagi peale majade ja aedade. Kehvad kohad tunneb Google tänavaatest kohe ära. Enne reisimist vaadata ka ilmateadet. Suvel võivad siin temperatuurid vabalt üle 40 kraadi tõusta. Pigem tulla siia septembri teises pooles. Igatahes olen ma kontsast lummatud ja pean seda loode-Itaalia riviera kõrval hetkel paremuselt teiseks Itaalia piirkonnaks!

Ah jaa. Paljud on küsinud, et kas ja millal ma Eestisse tagasi tulen. Nüüd on vastus, et varsti. Olen saapa talla ja kontsa läbi sõitnud, nüüd on iga järgnev kilomeeter juba Eestile igas mõttes lähemal. Sõidan veel mööda ida-rannikut niikaua kuni tuleb tuttav tee, siis võtan suuna kesk-Itaaliasse. Lääne rannikust on ka veel osa läbi sõitmata, seega otsejoones ma Eestisse veel ei tule. Muide täna sai mul 2 kuud Itaalias ära oldud. Ületasin piiri Sloveeniast Itaaliasse 1. augustil.

Hääd!